Kayleigh´n I
eriline mõrd         Postitusi: 4757
Registreeritud: 28.09.2002 Viimane külastus: 14.02.2012 Asukoht: Haabersti Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.03.2006 kell 13:26 |
|
|
Leinamine
Siin erinevaid meediakanaleid kuulates ning vaadates on tekkinud igasugu küsimused.
Näiteks miks me avalikult leiname ja tunneme kaasa inimestele, keda me tegelikult absoluutselt ei tunne. Ok, katastroofiohvrid, nende omaksed,
presidendid, kirjanikud jne ..
Kas on tõesti inimesi, kes LEINAVAD nende pärast? Nii palju, kui mina olen aru saanud, nad lihtsalt mälestavad heldimusega neid panuseid, mida lahkunu
on nende ellu andnud. St mälestavad inimese tegusid, mitte teda ennast.
Sest, kui kõik need isikuliselt tundmatud kuulsused oleksid meie südames, kui sõbrad/tuttavad/pereliikmed, me arvatavasti avalikult nendest ei
räägiks. St ei tee teemasid a la tõuske püsti ja leinake minuti - TEMA suri.
Lähedasi leinatakse ju rohkem oma südames. Ja pere/tuttavate ringis. Selles keskkonnas, kes tundsid inimest, kui väga väärtusliku isiksust.
Arvake, et ma olen julm või südametu. Ma lihtsalt ei saa aru, miks on öelda võõra inimese kohta: "ma leinan teda". Ta suri, te mõtlesite
temale, kui peeti maha uhke matus, mäletasite teda, kui meedias temast räägiti, mis iganes ese teie kodus teda meenutab. See ei ole lein ju. See on
füüsiline mäletamine. Lein on südames, igapäevane lahkunu kohalolek mõtetes ning valu südames. Lein on haual käik, temaga seal suhtlemine.. igatsus,
mis ähvardab südame puruks rebida ..
Või olen ma julm ja südametu ning loll, kes kõigest valesti aru saanud?
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage OTSINGUT
|
|
|
Lola69
Võrrandi muutuja         Postitusi: 11193
Registreeritud: 09.11.2002 Viimane külastus: 18.12.2019 Asukoht: Päikesetõusupool pealinna Otsib: kirjasõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.03.2006 kell 13:33 |
|
|
Lähedasi leinatakse. Kaugemalt ... mälestatakse.
Kui sõbranna suri, siis lilli tellides pani üks poe-tegelane meid nii paika.
Eks see ole igaühe nö siseasi. Aga seda, et kõiki kõiki südamest leinavad, seda ei usu minagi. Et mõni meile oluline, silmapaistev tegelane hinge jääb
ja tema lahkumine leina loob ... miks mitte. Kuigi kaldun arvama, et sageli on tegemist tegemist läbimõtlemata sõnakasutusega.
PS! Enne uue teema püstitamist kasutage otsingut!
Leekides hukkus ka liblikas. Hoia pikivahet!
|
|
|
Imre
:      Postitusi: 2315
Registreeritud: 30.12.2004 Viimane külastus: 12.01.2020 Asukoht: Päälinn Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.03.2006 kell 14:15 |
|
|
Mina ei saa ka sellest leinamisest aru.
Kui lähedane sureb, siis on see loomulik.
Kui sureb tuntud inimene, siis jah ...suri ära, mis siis ?
Elu läheb ilma temata edasi.
Minu elu see ei mõjuta ju.
Aga ma olen suht tuim inimene ka.
Minu ebaselge jutt on tingitud alkoholist või selle tugevatest jääknähtudest,mille tõttu ei saa mind milleski süüdistada.
|
|
|
viidik
tütrekesega        Postitusi: 5458
Registreeritud: 11.08.2003 Viimane külastus: 21.01.2018 Asukoht: Tartumaa, Veskiorg Otsib: sõpra Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.03.2006 kell 14:59 |
|
|
Eriti imelik on mingit autosportlase välismaalasesest kaardilugejat leinata.
Ma pole kunagi ühtegi kuulsat kadunukest leinanud. Ei näe sellest põhjust. Ja pole ka vajadust.
Lihtsalt teeb mõne inimese lahkumine meele kurvaks. Nii oli Hermakülaga, nii oli ka Valteriga. Miskipärast on mõni inimene ka võõrana lähedasem kui
teised.
Kas keegi teab, kuhu minu pilt on saanud?
|
|
|
kontorihiir
..umbusklik...        Postitusi: 7276
Registreeritud: 30.08.2002 Viimane külastus: 13.06.2018 Asukoht: kontoriavarustes Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.03.2006 kell 15:18 |
|
|
ma ei usu, et keegi, kui siin mõnd tuntud kadunukest mainib (ja neid ju viimasel ajal jagub) teda otseselt leinab ja sellepärast patja nutab....
kaugel sellest...
kuid meenutada ja oma respekti avaldada ju ikka võib.....
see lihtsalt näitab, et me pole tundetud tombud, keda mittemiski siin elus ei liiguta või ei puuduta.....
elu meie ümber keeb..sünnitakse surrakse....
ja eks igaüks meenutab ehk just temale meeldinud kadunukest omal moel.....
Hea, et mul olen Mina. Mina ei vea ennast kunagi alt.
Karlsson Katuselt
|
|
|
sirli
Vaikne vaatleja       Naine Postitusi: 2410
Registreeritud: 08.06.2003 Viimane külastus: 6.02.2021 Asukoht: muutub pidevalt,enamasti seal,kus on soe ja kindel Otsib: meelelahutust Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.03.2006 kell 15:56 |
|
|
mina ei leina, aga on olnud neid inimesi, kes on minu meelest maailmale palju andnud ja kes tunduvad selliste jäävatena st. et nad tunduvad
sellistena, kes ei sure mitte kunagi.
Nende lahkumisest on mul lihtsalt kahju.
Kui sa ükskord oled ilma jäänud sellest, mida ihkad, siis sa hiljem üle kõige samu unistusi vihkad
|
|
|
Alfaromeo
Üks neist, kes täidab ristsõnaruute sulepeaga       Postitusi: 1336
Registreeritud: 16.09.2004 Viimane külastus: 13.11.2011 Asukoht: Mitte kaugel Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.03.2006 kell 16:06 |
|
|
Kayleigh´n I-ga täitsa nõus.
Solo il meglio soddisfa.
|
|
|
sauza
Kasutaja    Postitusi: 331
Registreeritud: 27.12.2005 Viimane külastus: 3.04.2008 Asukoht: Tallinn Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.03.2006 kell 16:39 |
|
|
Kiidaks ka Kayleigh´n I.
Leinaminuteid ei tohiks nii kergekäeliselt promoda!
|
|
|
Tascan
Aga mis siis kui ...      Postitusi: 954
Registreeritud: 21.11.2005 Viimane külastus: 25.11.2007 Asukoht: Tiirleb kosmoses Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.03.2006 kell 17:00 |
|
|
Omakesi leinan.
Tuntuid kadunukesi ei leina, mul on lihtsalt kahju et nad surnud on.
Võhivõõrastest ei hooli, ikka juhtub.
Inimese suurust ei näita mitte palju ta tegi, vaid palju ta tegemata jättis.
|
|
|
exactly
ärapanija Postitusi: 2517
Registreeritud: 25.03.2005 Viimane külastus: 17.08.2006 Asukoht: äärmiselt linnale lähedal maal. Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.03.2006 kell 17:10 |
|
|
Olgem ise nii,nagu paremaks peame...
No miks on see meie asi,mis teised teevad?
"Tule taevas appi!" /Lennart Meri/
|
|
|
lenxu
kurva kuju printsess       Postitusi: 1328
Registreeritud: 12.11.2002 Viimane külastus: 24.09.2010 Asukoht: Räpina Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.03.2006 kell 17:20 |
|
|
Kui mõni tuntud hea inimene ära sureb, siis on ikka natuke kurb... ...aga leinaks ma seda küll ei nimetaks.
ma ei kahetse midagi, mida ma teinud olen, vaid seda mida ma tegemata olen jätnud.
|
|
|
Marchrabbit
Üks rahutu hing.       Postitusi: 2244
Registreeritud: 05.03.2006 Viimane külastus: 12.07.2013 Asukoht: Sauna taga Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.03.2006 kell 19:03 |
|
|
Eks see ole paljuski nagu austuse avaldus kadunukese vastu. Võõraid inimesi leinata ei suudaks küll keegi vist,see on ju emotsionaalselt väga raske.
Lugupeetud lugejad! Käin siin lihtsalt möla ajamas. Minu postitusi ei maksa kohe südamesse võtta.
|
|
|
Kapsauss
Eksinud südameke!      Postitusi: 1333
Registreeritud: 22.03.2004 Viimane külastus: 21.02.2010 Asukoht: tagasi Eestis Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.03.2006 kell 19:42 |
|
|
täitsa nõus Kayleigh´n I.
kapsauss
|
|
|
ratatosk
vabamõtleja          Postitusi: 2591
Registreeritud: 07.11.2003 Viimane külastus: 22.01.2010 Asukoht: Tartus, põhiliselt Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 14.03.2006 kell 20:04 |
|
|
Aga miks üldse peaks leinama? Inimesi mälestada ja neid meeles pidada, seda küll, aga leinata? Milleks? Kes millist surmajärgset eksistentsi usub või
ei usu üldse mitte, aga kes läind, see läind. Mälestused jäävad ju.
Surm on ju elu lahutamatu ja loomulik osa.
-- all works are protected by GNU Free Document License --
|
|
|
Hera
Friik      Postitusi: 1479
Registreeritud: 23.03.2004 Viimane külastus: 27.04.2018 Asukoht: Olympos Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.03.2006 kell 04:11 |
|
|
Vahel ei leina ma isegi nn. sugulasi. Kui ikka inimesega mingit läbikäimist juba oma 20 aastat pole, siis tema surma korral küll leinalisi tundeid
tekkida ei saa. Päris võõraid ei leina üldse, isegi ei mõtle nende peale. Mõni säravam kadunuke ehk tekitab kerge nostalgia, kuid see on ka kõik.
mõtlemine on vahel tervislik
|
|
|
anne51
Mul on kahju ...       Postitusi: 6804
Registreeritud: 16.01.2006 Viimane külastus: 14.06.2013 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.03.2006 kell 10:29 |
|
|
ratatosk, oletan, et sa pole matnud ühtki väga lähedast inimest. Lein kui tunne eksisteerib ja nii nagu me ei oska oma teisigi tundeid reguleerida, ei
saa me ka leina lihtsalt maha suruda. Või oskad sina oma tundeid käsutada?
Jah, mõni sugulane on võõram kui naabrinaine. Mina olen matnud oma väga lähedase õpetaja. Leinasin kaua.
Inimese elu on lõpetamata jääv kool.
G.Keller
|
|
|
pisimimm
Super Moderator        Postitusi: 11634
Registreeritud: 19.11.2002 Viimane külastus: 7.09.2010 Asukoht: muinasjutumaal :) Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.03.2006 kell 11:19 |
|
|
Jah, mul on kurb, et Meri suri, samal ajal suri mul ühel töökaaslasel vanaema ja teisel isa - surm on meie ümber iga päev, iga hetk... Ma jäin heteks
mõtlema elu üle, kuuldes neid uudiseid, kuid teiste leina ei suuda me elu sees sellisena tunnetada, kui seda tunnetavad need, kelle lähedane on
läinud. Igasuguste selliste uudiste kuulmine tuletab meelde isa surma 8 aastat tagasi - pool aastat hiljemgi ei suutnud ma tema pilte vaadata nii, et
ma poleks nutma hakanud.
Ratatosk - meile, jääjatele, jäävadki ju mälestused, lein on hetkeseisund, mis tekib hinge kellegi lahkumisega - kes suudab seda paremini taluda, kes
halvemini sõltub ju igast inimesest personaalselt ja seda ei saa kuidagipidi ära ajada oma soovi kohaselt või esile manada, see kas on või pole...
Lase mul olla jääkuubik, kes libiseb piki su keha ja upub su nabaauku, et siis surra su süles...
|
|
|
ratatosk
vabamõtleja          Postitusi: 2591
Registreeritud: 07.11.2003 Viimane külastus: 22.01.2010 Asukoht: Tartus, põhiliselt Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.03.2006 kell 12:43 |
|
|
Tsitaat: Algne postitaja: anne51
ratatosk, oletan, et sa pole matnud ühtki väga lähedast inimest. Lein kui tunne eksisteerib ja nii nagu me ei oska oma teisigi tundeid reguleerida, ei
saa me ka leina lihtsalt maha suruda. Või oskad sina oma tundeid käsutada?
Jah, mõni sugulane on võõram kui naabrinaine. Mina olen matnud oma väga lähedase õpetaja. Leinasin kaua.
Olen matnud ühe vanaema ja ühe vanaisa, samuti ühe lähedase sõbra vanaisa, kes ka ise oli mulle lähedane inimene. Teised inimesed kelle matustel ma
olen olnud ei ole nii lähedased olnud. Kuid tõepoolest ma ei tunne leina nii, nagu ilmselt enamik inimesi seda teeb.
-- all works are protected by GNU Free Document License --
|
|
|
Bithe
Mittetolerantne inimene!      Postitusi: 954
Registreeritud: 28.03.2004 Viimane külastus: 15.06.2013 Asukoht: Hetkeline Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.03.2006 kell 13:20 |
|
|
Palun seletage mulle ära selle sõna tähendus- leinama.
Oderint dum metuant...
|
|
|
anne51
Mul on kahju ...       Postitusi: 6804
Registreeritud: 16.01.2006 Viimane külastus: 14.06.2013 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.03.2006 kell 13:25 |
|
|
Sa oled kurb lakkamatult. Kui miski kadunukest meenutab, ei suuda pisaraid hoida. Avalikus kohas peab hoidma, aga kodus nutad, sest pärast seda on
kergem. Tunned igatsust, tahaksid helistada, aga siis meenub, et ei saa ja see ajab nutma. Jne., kuidas kellelgi ja kui rängalt. Kui mu ema suri, olin
18 ja ma ei suutnud end talitseda ka avalikes kohtades.
Inimese elu on lõpetamata jääv kool.
G.Keller
|
|
|
Hera
Friik      Postitusi: 1479
Registreeritud: 23.03.2004 Viimane külastus: 27.04.2018 Asukoht: Olympos Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.03.2006 kell 13:36 |
|
|
Sellisel nõretaval kujul pole mina küll mitte kedagi veel leinanud - ju siis olen kalk ja südametu isik. Üleüldse nutan imeharva. Minu ka kõige suurem
lein ei väljendu kunagi pisarates, ma lihtsalt ei suuda mõnda inimest unustada - ta on pidevalt mu mõtetes, mu päevades, mu öödes. Samas, matustel
pole mul pisaraid kusagilt võtta. Kas peab edaspidi nende tarbeks sibula tasku pistma???
mõtlemine on vahel tervislik
|
|
|
anne51
Mul on kahju ...       Postitusi: 6804
Registreeritud: 16.01.2006 Viimane külastus: 14.06.2013 Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.03.2006 kell 13:43 |
|
|
Matsin oma vanaema ilma ühegi pisarata.
Inimese elu on lõpetamata jääv kool.
G.Keller
|
|
|
sauza
Kasutaja    Postitusi: 331
Registreeritud: 27.12.2005 Viimane külastus: 3.04.2008 Asukoht: Tallinn Otsib: lõbusat äraolemist Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.03.2006 kell 14:04 |
|
|
Täitsa uskumatu, et on naisi, kellel pisarateks sibulat vaja.
|
|
|
Hera
Friik      Postitusi: 1479
Registreeritud: 23.03.2004 Viimane külastus: 27.04.2018 Asukoht: Olympos Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.03.2006 kell 14:05 |
|
|
Kas pisarad on siis mingi eriline naiselikkuse tunnus?
mõtlemine on vahel tervislik
|
|
|
norija
Kasutaja     Postitusi: 355
Registreeritud: 07.10.2003 Viimane külastus: 15.08.2011 Asukoht: Kusagil Eestis Otsib: mitte midagi Kasutaja ei ole foorumis
|
| postitatud 15.03.2006 kell 14:24 |
|
|
Mina olen matnud oma vanaema ja isa, mitu lähedast sõpra.
Olen ilma jäänud neljast lemmikloomast.
Valteri ja Meri lahkumine puudutab mind kindlasti emotsionaalselt.
Veel võiks siia ritta lisada näiteks Pühavaimu kiriku torni põlengu.
Ausalt öeldes ütleksin ma küll, et emotsioon on nende sündmuste puhul sama. Intensiivsus on mõistagi erinev.
Ega te mind ometigi tõsiselt ei võta?
|
|
|